Olen rohkem kui kümme aastat töötanud erinevates spordiklubides rühmatreenerina. Minu hing kuulub keha ja meele treeningutele. Joogani jõudsin läbi isikliku elukogemuse, mis on andnud teadmise, et kõik siin elus saab alguse meist endist. Maailmas on vaid üks asi, mida oleme täiesti kindlalt võimelised paremaks muutma – meie ise. Kõik saab alguse mõtlemisest. Mõtted saavad vormi tegutsedes ja tegutsemine muudab mõtlemist.

Olen ema kahele imelisele lapsele, kes on minu elu suurimad õpetajad ning lisaks õpin õendust, eriala, mis annab veel suurema võimaluse inimesi aidata. Füüsiliselt ja vaimselt terve inimene ja teiste aitamine on saanud minu missiooniks siin elus. See on midagi, mida ma ei pea tööks – see on südamest tulev soov, et väärtustaksime rohkem iseennast ja oma tervist. Et oleks rohkem energiat märgata ja osa saada “elust” meie ümber.

Jooga on minu jaoks elustiil, mille ainult üks väike osa toimub matil. See, kuidas me käitume, mõtleme oma igapäeva elus, on samuti jooga. Läbi armastuse ja austuse iseenda vastu, saan olla eeskujuks ja aidata teistel oma elukvaliteeti paranda.

Minu suhe joogaga sai alguse autoroolis. Minu elus oli aeg, kus ratastel möödus suurem osa päevast ja elukorraldusest, kiirustades ühest spordiklubist teise, juhendades treeninguid ning tormates ühest saavutamata eesmärgist teiseni. Ühel päeval sain telefonikõne, mis muutis mu edasist elu ja pani sügavalt ümber hindama  minu väärtusi siin elus. Oleksin autoõnnetuses peaaegu kaotanud ühe oma elu suurimatest õnnestumistest – oma tütre. Mäletan selgelt seda tunnet, kuidas hetkega peatus kogu maailma kiirus ja mõistsin haiglas voodiserval istudes, et päeva lõpuks saab kõigest teekond ja kui meil ei ole kogetud emotsioone ja hetki kellegagi jagada, ei ole neil väärtust.

Perekond on see maailm, kus ennast inimesena teostame. Selle väikse maailma ümber on suur maailm, kus oleme erinevates rollides. See kogemus pani mind sügavamalt tegelema enda sisemaailmaga, erinevate emotsioonidega, süütundest iseenda armastamiseni ja joogast sai abivahend. Suutsin sõlmida endaga uuesti rahu ning mõistsin, et kõik saab alguse meist endist. Sain aru, et pidev tegutsemine on põgenemine enese eest. Leidsin tasakaalu tegemise ja olemise vahel. See, et mul on palju energiat, ei tähenda, et ma pean selle kõik tegutsemisesse kulutama. See, et ma suudan, ei tähenda, et ma pean. Jooga on toonud mind rohkem olevikku. Olen suur planeerija ja kontrollija, mis on alguse saanud minu keerulisest lapsepõlvest, aga tänu joogale olen leidnud julguse olla rohkem spontaanne, olen tolerantne nii tegudes kui oma mõtetes ning ei anna hinnanguid enne, kui küsin miks. Oskan paremini mõtestada oma rolli siin maailmas ja seda, kuidas või kui palju lasen välistel asjadel ennast mõjutada. Oma tundides ei õpeta ma kunagi, mis on õige või vale, vaid annan edasi seda, mida ise olen kogenud, olen oma teadmistega kaaslaseks eneseavastamise teekonnal.

Joogas hakatase tihti otsima mingit sügavamat vaimsust, arvatakse, et joogaga kaasneb tundide viisi mediteerimine, mantrad ja roheline eluviis. Jooga pakub seda, mida otsid. Minu jaoks on vaimsus teadlikkus iseendast, võime end kõrvalt vaadata, jälgida, võttes vastutus oma tegude ja mõtete ning sõnade eest. Meis on olemas kõik võimalused, anded, mis on vajalikud meie soovide ja unistuste täitumiseks. Mõnikord jääb meil puudu eneseusust, teadmistest või lihtsalt oleme nii hõivatud oma igapäeva eluga, et ei märkagi enam, mida mõtleme või tunneme. Minuga koos saad liikuda teadmatusse kaasas teadmine, et Sinu eest on hoolt kantud.